Prelaadi kiri (mai 2016)

Maikuu on hea aeg, et suurendada oma kiindumust Neitsi Maarja vastu, soovitab Prelaat oma kirjas. Mediteerides neid Evangeeliumi kohti, mis on seotud Jumalaemaga, tunneme me vajadust, tutvustada oma sõpradele ja tuttavatele tema poega.

Pastoraalkirjad ja sõnumid

Armsaimad: Hoidku Jeesus minu tütreid ja poegi!


On alanud oivaline Maarjakuu, mil püüame Neitsi Maarja oma mõtete keskpunktiks seada. Paljud meie hulgast mäletavad häid tavasid, mida nad õppisid juba varases lapsepõlves: palveid, mis olid suunatud meie Ema poole – võibolla olid need perekonna ühised Roosipärja palved -, väikesed ohverdused, lillede asetamine Püha Maarja kuju ette; seepärast soovitan ma isadele ja emadele, et nad sellised väikesed zhestid alal hoiaksid juba alates ajast, kui lapsed on veel väga väikesed. Kasulik oleks siinkohal lugeda Püha Isa Apostellikku Exhortatsiooni Amoris laetitia {1].

Tehkem nii, nagu soovitas meie Isa, ja võtkem tõsiselt seda Opus Dei perekondlikku atmosfääri, nii, et Opus Dei oma armastusväärse perekondliku hoolitsusega oleks nagu Taeva peegeldus.

Püha Josemaria järgis suure innuga maarjalikku vagadust Opus Deis, sest ilma Temata ei ole võimalik, või oleks väga raske järgida Kristust. Maikuu palverännak on selles mõttes väga spetsiifiline palvevorm, mis on levinud kogu maailmas. Peale selle julgustas ta meid sel ajal suurema armastusega ja peenetundeliselt Neitsi Maarjaga läbi käima, natuke rahulikumalt Roosipärga palvetada ja Jeesuse ja Maarja elu saladusi vaadelda; Angelust keskpäeval jne. Kindel hulk palveharjutusi on abiks, et me ei kaotaks päeva jooksul Jumala ligiolekut.

Palved Maarja poole kasvatavad meie armastust ja on absoluutseks usalduse märgiks. See ei ole ainult tundeküsimus, kuigi ka tunded saadavad meid palvetes. ”Kuid ei tasu muretseda, kui me alguses vaid mehhaaniliselt väikesi palvesõnu Jumalaema poole lausuda püüame. Kui see palve on tõeline ja tuleb südamest, võib Maarja selle väikese sädeme sütitada ja hinges igatsust äratada, et sooviksime tema Poja õpetuses edasi areneda. See lühike palve – see õrn hõõguv süsi tuha all – muutub tuleks, mis hävitab kõik isikliku armetuse ja on võimeline teisi Kristuse valguse poole tõmbama.”[2]

Võibolla oleme juba kunagi vaadelnud, et Evangeelium vahendab meile vaid üksikuid Maarja lausutud sõnu; Püha Joosepilt aga mitte ühtegi. Kuid ometi jutustab Pühakiri meile rikkalikult, kuidas Jeesuse Ema pidevalt oma poega saadab, kuidas ta teab, et on koos Lunastajaga, kuidas ta koos temaga nii rõõmustab kui kurvastab, kuidas ta armastab neid, keda ka Jeesus armastab ja kuidas ta emaliku hoolega nende eest hoolt kannab, kes Issandat järgivad.”[3] Mingem hetkeks näiteks Kaana pulma. ” Evangelist jutustab meile, kuidas Maarja teenri juurde läheb ja hüüab: Mida ta teile ütleb, seda tehke. Et inimesed läheksid Jeesuse juurde ja küsiksid: Domine, quid me vis facere? Issand, ütle, mida ma peaksin tegema? (Apg 9, 6).”[4]

Nendele sõnadele toetudes pöördub kirik Litaanias Neitsi, kui Hea Nõu Ema poole, Mater Boni Consilii, sest tegelikult ei ole olemas paremat soovitust, kui see, et viiksime inimesed Jeesuse, meie Õpetaja ja Lunastaja juurde, nii, et igaüks teda tundma õpiks, temaga suhtleks ja temasse armuks. Nii tegi ka püha Josemaria Opus Dei alguses. Ja meie, kellel on olnud võimalus teda tema külastustel saata, oleme saanud kaasa elada, kui intensiivselt ta igat Avemariat palvetas, et olla sügavamas ühenduses Pühima Kolmainsusega. Ärgem unustagem ka seda, et paljud otsused Jumala teenimisele anduda on sündinud just eelkõige kohtumisest Maarjaga”[5]. Oleme seda sageli isiklikus elus ja apostellikus töös kogenud.

Meie Ema soovitus Kaana teenrile puudutab tänapäeval igaühte meist, sest kõik me oleme kutsutud, kaasinimesi Kristuse juurde juhatama. Selles seisnevad ka vaimse halastuse teod, millele sel aastal eriliselt tähelepanu juhitakse – kõhklejale head nõu anda. Issand tahab, et teeniksime teda samamoodi, nagu esimesed Jüngrid, keda ta kõikidesse linnadesse saatis, kuhu ta ise minna tahtis, et nad talle teed rajaksid. Sest ta räägib meile ainult sügavaimas südames. Jah, ta räägib meiega, aga mitte ainult seal, vaid ta räägib ka vendade häälte ja eeskuju kaudu. See on tõeliselt suur kingitus, kui meil avaneb võimalus kohata usklikke mehi ja naisi, kes meid kõiges, eriti rasketel murrangulistel aegadel aitavad, meie südant valgustavad ja Jumala tahtest meile teada annavad!”[6]

Püha Josemaria tahtis, et me end teadlikult Kristuse tööriistadena sellele tööle pühendaksime, et võiksime inimeste südameid ja mõistust valgustada. ” Sa ei tohi jääda passiivseks. Kui sa sõpra aidata tahad, siis pead olema parim sõber. Eelkõige oma elu eeskujuga, seejärel ka hea nõuga ja impulsiga, mis tuleneb täielikust usaldusväärsusest.”[7] Usaldus annab võimaluse nõu anda ja paneb aluse isiklikule apostolaadile ja usalduslikele vestlustele, mida meie Isa algusest peale õpetas. ” Need sõnad, õigel hetkel lootuse kaotanud sõbrale; suunav vestlus, mida sa antud momendil läbi viid; professionaalne nõuanne, mis parandab tema tööd kõrgkoolis; ja diskreetne avameelsus, mis juhib teda õigetele horisontidele…Kõik see on ”Usaldusliku vestluse apostolaat”.[8]

Selleks et teisi nende vajadusi silmas pidades heade nõuannetega aidata, tuleks nendest teemadest kõigepealt palves Jumalaga rääkida. Sest just seal, lapselikus vestluses Jumala Isaga, saame me ise valgust, mida võime hiljem oma sõpradele ja kolleegidele edasi anda. ” Seal aitab Vaim meil sisemiselt kasvada, positiivselt kasvada(…) ja aitab meil mitte egoismi ja oma eesmärkide pärast uhkust tunda (…) Õige järeldus, et seda annet tõestada, on palve.”[9]

Palve on võimsaim relv, mis meie käsutuses on. Kirik on kulgenud palvete abil läbi aastasadade ning liigub ka edasi palvega, vaatamata takistustele, mis meile teel vastu tulevad. Nii on ka Opus Deis, väikeses kiriku osakeses; Püha Josemaria kordas seda pidevalt, et palve on väga tõhus vahend, mis meid igas olukorras aitab. Valmistagem siis oma apostellikud vestlused ette palves Issandaga vesteldes ja rääkigem ka Maarjaga.

12. mail veedame me suure rõõmuga õndsa Alvaro Mälestusmissat. Mulle meenuvad mõned külaskäigud Hea Nõu Ema juurde Rooma lähedal; tema ees palvetas ta ka Konklaavi eelõhtul, kui püha Johannes Paulus II Peetruse järglaseks valiti. Ühe mariaanliku aasta puhul, mille ta Opus Deis sisse seadis, toetus Don Alvaro järgmisele kutsele: ”Kui soovime, et meie tänutunne märgatavalt suureks Jumalale andumuseks konkretiseeruks ja ei oleks üksnes pealispinnaline zhest, ega jääks ainult headeks sõnadeks, siis on vaja iga päev intensiivsemalt Maarja, Mater boni consilii, poole palvetada. ”[10]

Ma pikendan neid oma armsa eelkäija sõnu ja palun teid, et te maikuu palverännakutel ja teistel rännakutel Maarja juurde, mis igaühe vagadust süvendavad, palvetaksite Maarja poole Kiriku ja Opus Dei vajaduste eest, kutsumuste eest ja apostolaadi viljade eest. Usaldagem need palved tema kätte, et ta võiks need saabuval Nelipühal Püha Vaimu kätte anda. ” Juhatagu ta meid Jeesuse juurde, Ühe ja Kolmainu Jumala juurde, tänulikus austuses ja andestuspalves.”[11]

Ma ei peatu praegu teistel selle kuu pühadel, sest ma arvan, et teie kõigi jaoks on iga päev kohtumine Jumalaga Maarja käevangus.

Ma õnnistan teid armastuses!

Teie Isa


+Javier


Rooma, 1.mai 2016


P.S Kui olin selle kirja juba trükki andnud, sain ma teate, et Paavst on tunnustanud Montse Grases`i vaimulikke voorusi. Tänagem Jumalat ja meie armsat Montserrati neitsit, kelle pidupäeval me selle kauni uudise saime. Pöördugem oma muredes ja hädades selle noore naise eestkoste poole.




[1] Paavst Frantsiskus, , Amoris laetitia, 19.3.2016,. 3 ja 7

[2] Püha Josemaria, La Virgen del Pilar, Posthum 1976 avaldatud artikkel („Por las sendas de la fe“, Ed. Christiandad, S. 172)

[3] Püha Josemaria, Kristus möödub, Nr. 141

[4] Sama Nr. 149

[5] Sama

[6] Paavst Frantsiskus, Jutlus Üldaudientsil, 7.5.2014

[7] Püha Josemaria, Vagu, Nr. 731

[8] Hl. Josefmaria, Tee, Nr. 973

[9] Paavst Frantsiskus, Jutlus Üldaudientsil, 7.5.2014

[10] Õnnis Alvaro, Kiri, 9.1.1978, Nr. 8 („Perekondlikud kirjad “, II, Nr. 135)

[11] Sama